Apteek täna

Eesti tervishoiusüsteem seisab suurte muutuste keskel. Rahvastik vananeb, tervishoiutöötajaid napib ja inimeste omaosalus tervishoius on kõrge. Sellises olukorras on eriti tähtis, et iga olemasolev lüli toimiks targalt ja koostöös. Senisest enam tuleb ravi kõrval pöörata tähelepanu ennetusele ja inimeste terviseteadlikkuse kasvule.

2025. aasta kõrgharidusseaduse muudatused on toonud Eesti haridusmaastikule mitmeid olulisi uuendusi, sealhulgas integreeritud proviisoriõppe ümberkujundamise.

Inimeste liikumine Euroopa riikide vahel on muutunud tavapäraseks, mistõttu apteekrid seisavad üha sagedamini silmitsi olukorraga, kus Eesti apteegis tuleb väljastada ravim mõne teise riigi retsepti alusel. Seejuures tuleb arvestada põhimõtetega, mis puudutavad Euroopa Liidu (EL) retsepte, sh piiriülese digiretsepti teenust.

Euroopa Liidus on vastu võetud uus asulareovee puhastamise direktiiv (ingl Urban Wastewater Treatment Directive – UWWTD), mille eesmärk on kaitsta Euroopa veekogusid asulareovee kahjulike mõjude eest. Direktiiv reguleerib, kuidas kogutakse, puhastatakse ja juhitakse ära nii kodumajapidamiste kui ka teatud tööstussektorite reovett.

Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli 2024. aastal 75 eluaastat, samas naistel oli see peaaegu kaheksa aasta võrra pikem. Kolm peamist surmapõhjust meeste seas on viimaste aastate jooksul stabiilselt vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad.

Ravimid on kliiniliselt kõige kulutõhusam sekkumise viis ning nende kasutamine aasta-aastalt kasvab, mida on kinnitanud ka IQVIA instituudi raport, et ülemaailmne ravimikasutus on alates 2014. a kasvanud keskmiselt 3% aastas.

Ravimite rahaline kättesaadavus elanikkonnale on oluline, kuna see mõjutab otseselt inimeste tervist, heaolu ja üldist elukvaliteeti. Eesti, Läti ja Soome kuuluvad mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni, mille eesmärk on parendada ravimite rahalist kättesaadavust elanikele.

Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis suurim haigestumise ja suremuse põhjus. Igal aastal registreeritakse üle 80 000 uue juhu ning ligikaudu 8000 ehk pooled surmad Eestis on seotud südame- ja veresoonkonna haigustega.

Suvi, päike ja valgus rõõmustavad ilmselt igaüht. Päikesekiirgusel on otsesel ja kaudsel moel palju positiivseid tegureid, näiteks on D-vitamiini süntees seotud ultraviolettkiirgusega ja valgusküllane ilm meelitab ka rohkem loodusesse ja liikuma ning soodustab seltskondlikku suhtlust – kõik see on inimese jaoks vajalik. Paraku ei saa pisendada fakti, et päikesevalguses sisalduv ultraviolettkiirgus (UVK) on kantserogeen.

Digiajastu toob apteekrile uusi abilisi digitaliseeritud terviseandmete ja rakenduste näol, mille korduvkasutus avab uusi võimalusi apteekri rolli ja panuse suurendamiseks tervishoius.