Apteekrite teadlikkus ja valmisolek kahjude vähendamise teenuste pakkumiseks

Rahvusvaheline praktika näitab, et apteekide kaasamine kahjude vähendamise teenuste osutamisse parandab teenuste kättesaadavust, vähendab nakkushaiguste levikut ja üledoosidest tingitud surmasid ning suurendab teenuste kasutajate hulka.

Ravimite ja toidulisandite kasutamine Eesti eakatel hulgiravimikasutajatel üldapteegi patsientide näitel

Hulgiravimikasutamine ehk polüfarmaatsia tähendab tavaliselt viie või enama ravimi igapäevast kasutamist. Seda esineb eriti sageli 65-aastaste ja vanemate inimeste seas, kellel võib olla mitu samaaegselt ravi vajavat haigust. Polüfarmaatsiaga kaasnevad olulised riskid: ravimite koostoimed ja kõrvaltoimed, kukkumised, pikenenud hospitaliseerimine ning suurem suremus.

Eesti noorte ravimialane teadlikkus riigigümnaasiumi õpilaste näitel

Ravimite teadlik ja vastutustundlik kasutamine on oluline osa rahvatervise tagamisest, eriti noorte seas, kelle tervisekäitumine kujuneb välja varases eas.

Patsiendi ohutusjuhtumite infosüsteemi põhjal ravimivigade analüüs Tartu Ülikooli Kliinikumis

Ravimiviga on tahtmatu ebaõnnestumine ravimite kasutamisel, mis võib kahjustada või ohustada patsiendi tervist. Ravimivigade alla kuuluvad näiteks valed toimingud ravimitega (nt vale ravimi manustamine, vale annus) või ravimata jätmine (nt ravimi manustamata jätmine, ravimi andmine valele patsiendile).

Apteek – oluline tervise tugisammas

Eesti tervishoiusüsteem seisab suurte muutuste keskel. Rahvastik vananeb, tervishoiutöötajaid napib ja inimeste omaosalus tervishoius on kõrge. Sellises olukorras on eriti tähtis, et iga olemasolev lüli toimiks targalt ja koostöös. Senisest enam tuleb ravi kõrval pöörata tähelepanu ennetusele ja inimeste terviseteadlikkuse kasvule.

Proviisoriõpe muutustes

2025. aasta kõrgharidusseaduse muudatused on toonud Eesti haridusmaastikule mitmeid olulisi uuendusi, sealhulgas integreeritud proviisoriõppe ümberkujundamise.

Euroopa Liidu retseptide alusel ravimite väljastamine apteekidest

Inimeste liikumine Euroopa riikide vahel on muutunud tavapäraseks, mistõttu apteekrid seisavad üha sagedamini silmitsi olukorraga, kus Eesti apteegis tuleb väljastada ravim mõne teise riigi retsepti alusel. Seejuures tuleb arvestada põhimõtetega, mis puudutavad Euroopa Liidu (EL) retsepte, sh piiriülese digiretsepti teenust.

Asulareovee direktiivist: kes maksab puhta vee eest?

Euroopa Liidus on vastu võetud uus asulareovee puhastamise direktiiv (ingl Urban Wastewater Treatment Directive – UWWTD), mille eesmärk on kaitsta Euroopa veekogusid asulareovee kahjulike mõjude eest. Direktiiv reguleerib, kuidas kogutakse, puhastatakse ja juhitakse ära nii kodumajapidamiste kui ka teatud tööstussektorite reovett.

Apteekri abi meeste tervisemuredele

Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli 2024. aastal 75 eluaastat, samas naistel oli see peaaegu kaheksa aasta võrra pikem. Kolm peamist surmapõhjust meeste seas on viimaste aastate jooksul stabiilselt vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad.

Apteekrite arvamused ja hinnangud ravimite tarneraskusele Eestis

Ravimid on kliiniliselt kõige kulutõhusam sekkumise viis ning nende kasutamine aasta-aastalt kasvab, mida on kinnitanud ka IQVIA instituudi raport, et ülemaailmne ravimikasutus on alates 2014. a kasvanud keskmiselt 3% aastas.