Apteek täna

Kvaliteetne apteegiteenus peab toetuma kindlatele standarditele, mis oleksid üheselt mõistetavad, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, erialaselt heaks kiidetud ning patsientide tegelikke vajadusi arvestavad.

Koostatud on uued ravijuhendid nii sagedasemate hingamis- ja kuseteede (I osa) kui naha, pehmete kudede ning seedetrakti infektsioonide (II osa) ambulatoorse diagnostika ja ravi osas. Infektsioonhaiguste ravis on kesksel kohal antibiootikumid ning antibiootikumide optimaalne kasutamine ja ravimiresistentsuse ohjamine on üleilmne prioriteet. Kuna haigustekitajate ravimiresistentsus on ajas muutuv ja raviskeemides peab arvestama kohalikku ravimiresistentsuse levikut ja iseärasusi, oli oluline koostada kohalik ravijuhend.

Ravimiametil täitus 11. aprillil 2026 a. 35 tegutsemisaastat – sobiv hetk mõtestada meie rolli ja eripära. Ravimi jõudmine apteegiriiulile ei ole juhuslik, vaid teaduspõhise hindamise tulemus.

Kuigi tööstuslikult toodetud ravimite osakaal turul on väga suur ning enamik vajalikest ravimitest on apteekides kättesaadavad, on jätkuvalt patsiente, kelle jaoks ei leidu sobivat ravimit, annust või ravimivormi. Seetõttu on ravimite valmistamise oskus ka tänapäeval apteegipraktikas vajalik.

Kooniliste hinga misteede haiguste ravi tugineb peami selt inhaleeritavatele ravimitele, mistõttu on ravimi õige manustamistehnika otseselt seotud haiguse kontrolli ja ägenemiste ennetamisega.

Rahvusvaheline praktika näitab, et apteekide kaasamine kahjude vähendamise teenuste osutamisse parandab teenuste kättesaadavust, vähendab nakkushaiguste levikut ja üledoosidest tingitud surmasid ning suurendab teenuste kasutajate hulka.

Hulgiravimikasutamine ehk polüfarmaatsia tähendab tavaliselt viie või enama ravimi igapäevast kasutamist. Seda esineb eriti sageli 65-aastaste ja vanemate inimeste seas, kellel võib olla mitu samaaegselt ravi vajavat haigust. Polüfarmaatsiaga kaasnevad olulised riskid: ravimite koostoimed ja kõrvaltoimed, kukkumised, pikenenud hospitaliseerimine ning suurem suremus.

Retsepti- ja käsimüügiravimid moodustavad Eestis kokku märkimisväärse osa tervishoiukuludest: ligikaudu 15%, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu (EL) keskmine (umbes 13%).

Antibiootikumid on aastakümneid olnud abiks bakteriaalsete nakkushaiguste ravis. Antimikroobne resistentsus (AMR) on paralleelselt eksisteerinud koos uute toimeainete kasutamisega ning muutunud maailmas aina süvenevaks probleemiks, peamine põhjus on antibiootikumide väär- ja liigkasutamine. Tänapäeva meditsiin vajab toimivaid antibiootikume.

Alates 1. jaanuarist 2025 kuulub meditsiiniseadmete valdkonna järelevalve Ravimiameti pädevusse. See muudatus puudutab otseselt ka apteeke, sest lisaks ravimitele hõlmab ameti järelevalve nüüd ka apteekides käideldavaid meditsiiniseadmeid.