Apteek täna

Ravimite teadlik ja vastutustundlik kasutamine on oluline osa rahvatervise tagamisest, eriti noorte seas, kelle tervisekäitumine kujuneb välja varases eas.

Ravimiviga on tahtmatu ebaõnnestumine ravimite kasutamisel, mis võib kahjustada või ohustada patsiendi tervist. Ravimivigade alla kuuluvad näiteks valed toimingud ravimitega (nt vale ravimi manustamine, vale annus) või ravimata jätmine (nt ravimi manustamata jätmine, ravimi andmine valele patsiendile).

Ravimid on kliiniliselt kõige kulutõhusam sekkumise viis ning nende kasutamine aasta-aastalt kasvab, mida on kinnitanud ka IQVIA instituudi raport, et ülemaailmne ravimikasutus on alates 2014. a kasvanud keskmiselt 3% aastas.

Ravimite rahaline kättesaadavus elanikkonnale on oluline, kuna see mõjutab otseselt inimeste tervist, heaolu ja üldist elukvaliteeti. Eesti, Läti ja Soome kuuluvad mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni, mille eesmärk on parendada ravimite rahalist kättesaadavust elanikele.

Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis suurim haigestumise ja suremuse põhjus. Igal aastal registreeritakse üle 80 000 uue juhu ning ligikaudu 8000 ehk pooled surmad Eestis on seotud südame- ja veresoonkonna haigustega.

Suvi, päike ja valgus rõõmustavad ilmselt igaüht. Päikesekiirgusel on otsesel ja kaudsel moel palju positiivseid tegureid, näiteks on D-vitamiini süntees seotud ultraviolettkiirgusega ja valgusküllane ilm meelitab ka rohkem loodusesse ja liikuma ning soodustab seltskondlikku suhtlust – kõik see on inimese jaoks vajalik. Paraku ei saa pisendada fakti, et päikesevalguses sisalduv ultraviolettkiirgus (UVK) on kantserogeen.

Digiajastu toob apteekrile uusi abilisi digitaliseeritud terviseandmete ja rakenduste näol, mille korduvkasutus avab uusi võimalusi apteekri rolli ja panuse suurendamiseks tervishoius.

Apteeker on iga ravimit vajava inimese jaoks päästev õlekõrs – tema teab ravimitest kõike. Digiajastu toob apteekrile uusi abilisi digitaliseeritud terviseandmete ja rakenduste näol, mille korduvkasutus avab uusi võimalusi apteekri rolli ja panuse suurendamiseks tervishoius.

Alates 2005. aastast annab Eestis tegutsevatele apteekidele tegevuslube Ravimiamet, varem oli see sotsiaalministri pädevuses. Internetiapteegiturg on üle maailma kiirelt kasvav sektor, viimase aastakümne jooksul on üha enam veebiapteeke juurde loodud ja tõusutrendi näitab ka inimeste arv, kes seda teenust kasutab.

Väikeses annuses (75‒100 mg) atsetüülsalitsüülhape (ASA) ehk aspiriin on laialt kasutatav käsimüügiravim. ASA kasutamise näidustused on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud. Näiteks ei ole ASA Euroopa Kardioloogide Seltsi (ECS) aastal avaldatud ravijuhiste kohaselt enam näidustatud primaarse kardiovaskulaarhaiguse ennetuseks.