Apteek täna

Oluline on pöörata tähelepanu apteegitöötajate kokkupuutele töökeskkonna ohuteguritega, sealhulgas keemiliste, bioloogiliste, füüsikaliste, ergonoomiliste ja psühhosotsiaalsete riskidega, ning rakendada tõenduspõhiseid meetmeid nende ennetamiseks.

Ingveri toidulisandite bioaktiivsete ühendite määramiseks kasutati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli analüütilise keemia instrumentaalanalüüsi laborit, kus analüüsid viidi läbi gaasikromatograafia-massispektromeetria ehk GC-MS (gas chromatography-mass spectrometry) meetodil.

Ravimite kättesaadavus on muutumas aina populaarsemaks teemaks, hõlmates peale apteegikorralduse ka logistikat, tarneahelaid, turvatunnet, EMOde koormust, regionaalpoliitikat. Ravimivaru ja sujuv tarneahel on kättesaadavuse alustalad, ent lõpptarbija vaates on olulisim tema enda võimalus ravimid soovitud ajal ja kohas kätte saada.

Ravimite valmistamine on mahult väike, kuid oluline osa apteegiteenusest. Apteegis valmistatud ravimite maht on viimase paarikümne aasta jooksul kolm korda vähenenud. Samas on jätkuvalt tuhandeid patsiente (2025. aastal kirjutati umbes 27 000 ekstemporaalse ravimi retsepti), kelle ravis on vaja ekstemporaalseid ravimeid kasutada, sest tööstuslikult toodetud alternatiivide hulgas sobilikke ei ole (nt ei sobi ravimvorm või toimeaine sisaldus).

Mürgistused ei ole ammu enam harvad või dramaatilised erakorralise meditsiini juhtumid ega ka vanadest krimiteemalistest juturaamatutest tuntud lood. Terviseameti mürgistusteabe keskuse ja Eesti haiglastatistika värskeimad andmed näitavad selget trendi: pöördumiste ja abivajaduste arv püsib kõrge ning peamised põhjustajad on meie igapäevases kasutuses olevad ravimid, kodukeemia ja muud olmeained.

Kvaliteetne apteegiteenus peab toetuma kindlatele standarditele, mis oleksid üheselt mõistetavad, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, erialaselt heaks kiidetud ning patsientide tegelikke vajadusi arvestavad.

Koostatud on uued ravijuhendid nii sagedasemate hingamis- ja kuseteede (I osa) kui naha, pehmete kudede ning seedetrakti infektsioonide (II osa) ambulatoorse diagnostika ja ravi osas. Infektsioonhaiguste ravis on kesksel kohal antibiootikumid ning antibiootikumide optimaalne kasutamine ja ravimiresistentsuse ohjamine on üleilmne prioriteet. Kuna haigustekitajate ravimiresistentsus on ajas muutuv ja raviskeemides peab arvestama kohalikku ravimiresistentsuse levikut ja iseärasusi, oli oluline koostada kohalik ravijuhend.

Ravimiametil täitus 11. aprillil 2026 a. 35 tegutsemisaastat – sobiv hetk mõtestada meie rolli ja eripära. Ravimi jõudmine apteegiriiulile ei ole juhuslik, vaid teaduspõhise hindamise tulemus.

Kuigi tööstuslikult toodetud ravimite osakaal turul on väga suur ning enamik vajalikest ravimitest on apteekides kättesaadavad, on jätkuvalt patsiente, kelle jaoks ei leidu sobivat ravimit, annust või ravimivormi. Seetõttu on ravimite valmistamise oskus ka tänapäeval apteegipraktikas vajalik.

Kooniliste hinga misteede haiguste ravi tugineb peami selt inhaleeritavatele ravimitele, mistõttu on ravimi õige manustamistehnika otseselt seotud haiguse kontrolli ja ägenemiste ennetamisega.