Apteek täna

Antibiootikumid on aastakümneid olnud abiks bakteriaalsete nakkushaiguste ravis. Antimikroobne resistentsus (AMR) on paralleelselt eksisteerinud koos uute toimeainete kasutamisega ning muutunud maailmas aina süvenevaks probleemiks, peamine põhjus on antibiootikumide väär- ja liigkasutamine. Tänapäeva meditsiin vajab toimivaid antibiootikume.

Alates 1. jaanuarist 2025 kuulub meditsiiniseadmete valdkonna järelevalve Ravimiameti pädevusse. See muudatus puudutab otseselt ka apteeke, sest lisaks ravimitele hõlmab ameti järelevalve nüüd ka apteekides käideldavaid meditsiiniseadmeid.

Traditsioonilised oftalmoloogilised paiksed silmatilgad sisaldavad säilitusaineid. Üle 50 aasta on mitmeannuselistes silmaravimvormides nõutud ja kasutatud antimikroobseid aineid steriilsuse säilitamiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Kuid paljud säilitusained võivad põhjustada ka märkimisväärset silmakudede rakkude kahjustust.

Flavonoidid on taimset päritolu polüfenoolsed ühendid, millel on leitud inimorganismile mitmeid kasulikke toimeid. Flavonoidid, sealhulgas kvertsetiin, on pälvinud laialdast teaduslikku huvi kui potentsiaalse ravimite lähtemolekulid. Kvertsetiinil on mitmeid kasulikke omadusi ja toimeid erinevate terviseprobleemide ennetamisel ja ravi toetamise rakendamisel, kuid selle kliinilist kasutamist piiravad madal biosaadavus ja vähene lahustuvus vees.

Ravimite teadlik ja vastutustundlik kasutamine on oluline osa rahvatervise tagamisest, eriti noorte seas, kelle tervisekäitumine kujuneb välja varases eas.

Ravimiviga on tahtmatu ebaõnnestumine ravimite kasutamisel, mis võib kahjustada või ohustada patsiendi tervist. Ravimivigade alla kuuluvad näiteks valed toimingud ravimitega (nt vale ravimi manustamine, vale annus) või ravimata jätmine (nt ravimi manustamata jätmine, ravimi andmine valele patsiendile).

Eesti tervishoiusüsteem seisab suurte muutuste keskel. Rahvastik vananeb, tervishoiutöötajaid napib ja inimeste omaosalus tervishoius on kõrge. Sellises olukorras on eriti tähtis, et iga olemasolev lüli toimiks targalt ja koostöös. Senisest enam tuleb ravi kõrval pöörata tähelepanu ennetusele ja inimeste terviseteadlikkuse kasvule.

2025. aasta kõrgharidusseaduse muudatused on toonud Eesti haridusmaastikule mitmeid olulisi uuendusi, sealhulgas integreeritud proviisoriõppe ümberkujundamise.

Inimeste liikumine Euroopa riikide vahel on muutunud tavapäraseks, mistõttu apteekrid seisavad üha sagedamini silmitsi olukorraga, kus Eesti apteegis tuleb väljastada ravim mõne teise riigi retsepti alusel. Seejuures tuleb arvestada põhimõtetega, mis puudutavad Euroopa Liidu (EL) retsepte, sh piiriülese digiretsepti teenust.

Euroopa Liidus on vastu võetud uus asulareovee puhastamise direktiiv (ingl Urban Wastewater Treatment Directive – UWWTD), mille eesmärk on kaitsta Euroopa veekogusid asulareovee kahjulike mõjude eest. Direktiiv reguleerib, kuidas kogutakse, puhastatakse ja juhitakse ära nii kodumajapidamiste kui ka teatud tööstussektorite reovett.