Apteek täna

Veterinaarravimite väljastamine apteegist on praegu veel väikese mahuga, kuid see võiks muutuda. Selleks, et apteegil jätkuks sisse võetud veterinaarravimitele ostjaid ja veterinaararst julgeks ravi määrates loota apteegi valmisolekule ravim kohe väljastada, on hea, kui lähestikku asuvad apteegid ja veterinaararstid läbi räägivad, missugused veterinaarravimid võiksid apteegi nomenklatuuris püsivalt olla, et veterinaararst saaks loomaomaniku rahumeeli apteeki ravimit ostma saata.

Peamised murekohad, millele olemasolevõigusruum ei ole piisavalt lahendusi pakkunud, on ravimite ebavõrdne kättesaadavus Euroopa Liidu riikide vahel, puudujäägid patsientide ravivajaduste katmisel, üha süvenevad tarnekindluse probleemid ning ravimite liiga kõrged hinnad. Lühidalt öeldes on ootused üha enam liikumas sinna, et ravimiarendust tuleks paremini suunata patsientide vajaduste järgi ja innovatsioon peaks iga riigi patsiendini ka päriselt kohale jõudma.

Raud on leviku poolest neljas keemiline element maakoores ning hädavajalik mikrotoitaine enamikule elusorganismidele planeedil Maa. Inimorganism vajab rauda eelkõige energia tootmiseks, hapniku transportimiseks ja omastamiseks ning rakkude paljunemiseks.

Insult on maailmas suuruselt teine surmapõhjus ja kolmas puude põhjustaja. Eestis haigestub insulti igal aastal ligi 4000 inimest ning umbes 25 protsenti kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel. Kuigi arenenud riikides on insulti haigestumus vähenenud, on rahvastiku vananemise tõttu juhtude arv ja seeläbi koormus meditsiini- ja sotsiaalsüsteemile suurenemas. Uuringud on näidanud, et Eestis esineb tööealistel insulti sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Sellest tulenevalt on mõistetav insuldi ennetuse tähtsus.

Vastupidava immuunsüsteemi tagavad hea uni, regulaarne hügieen, tervislik toitumine, värskes õhus liikumine ning stressi maandavad tegevused, näiteks lemmikraamatu lugemine vms.

Tänapäeval, kui internet on enamikule inimestele lihtsasti kättesaadav, on see paljude jaoks esimene koht, kust informatsiooni otsitakse. Järjest enam kasutatakse internetti ka oma terviseprobleemidele lahenduse leidmiseks. 2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa kodanike tervisealase digikirjaoskuse raportist selgus, et ligikaudu 60% uuringus osalenud inimestest kasutas viimase aasta jooksul internetti tervisealase info otsimiseks.

Apteegiteenuse põhimõtted ja kvaliteedi hindamise kriteeriumid sõnastati 2012. aastal, mil valmis esimene apteegiteenuse kvaliteedijuhis (AKJ). 2021. aastal ilmunud kolmandas täiendatud versioonis on täpsemalt sõnastatud kvaliteetse apteegitegevuse ja -teenuse põhimõtted, loetletud tegevuste hindamiskriteeriumid ning kirjeldatud enim pakutavad lisateenused.

Tervishoius on viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud mitmeid olulisi muudatusi ja arenguid, mis on märkimisväärselt lihtsustanud tervishoiuvaldkonna spetsialistide tööd, edendanud osutatava terviseabi kvaliteeti ning aidanud ka abivajajatel saada teadlikumaks ning panustada rohkem oma tervisesse. Seejuures võib eraldi välja tuua näiteks digiretsepti arenduse, patsiendiportaali loomise ja mitmete otsusetugede kasutuselevõtu.

Artikkel annab ülevaate ebaseaduslike uimastite ehk narkootikumide tarvitamise peamistest põhjustest, enim levinud ainetest Eestis ning toob välja, kuidas apteegid uimastite tarvitajatele ja nende lähedastele toeks saavad olla.

Kuidas mõjutab praktikant apteekrite tööd, kas see on ainult lisakohustus või hoopis hea võimalus
apteegile arenguks ja apteekrile nii õpetamiseks kui õppimiseks?