Apteek täna

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel.

Paljude haiguste ravis mängivad üha olulisemat rolli peptiidid ja valgud, kuid nende suukaudne manustamine on endiselt keeruline. Madala biosaadavuse tõttu suukaudsel manustamisel tuleb peptiide ja valke tavaliselt manustada parenteraalselt, mis mõjutab aga patsiendi ravisoostumust, eriti pikaajalist ravi vajavate krooniliste haiguste korral.

Veganlus on viimaste kümnendite jooksul populaarsust kogunud. Veganluse mõiste hõlmab lisaks toitumisele ka elustiili, mis tähendab loobumist ka kõikidest muudest toodetest, kus on kasutatud loomseid saaduseid. Vegandieet kätkeb endas ka teatavaid riske tervisele, näiteks halvasti koostatud taimetoidumenüü puhul võib tekkida mõnede toitainete defitsiit ja olenevalt puudujäävatest toitainetest või nende biosaadavusest võib esineda terviseriske.

Mullu esimesel jõulupühal jõustusid mitmed ravimiseaduse muudatused ja selle aasta veebruaris-märtsis lisaks mitmed apteekide tegevust reguleerivad määrused. Tervikliku ülevaate regulatsiooni muudatustest annab Ravimiameti 22.03.2024 infokiri, mis on leitav Ravimiameti veebilehel rubriigis „Õigusaktid, juhendid, materjalid“. Olulisemad muudatused võtame teemaks ka 23. mail Tartus toimuval Ravimiameti infopäeval apteekritele. Artiklis on ülevaade olulisematest muutustest.

Mõnikord võib juhtuda, et Tervisekassa poolt soodustatud ravimid ja raviteenused ei anna patsientidele soovitud tulemusi või ei sobi üldse kasutamiseks, mistõttu tekib vajadus tarvitada ravimeid, mida Tervisekassa tavakorras ei rahasta. Sellisel juhul on patsientidel võimalik taotleda vajaminevale ravimile erandlikku soodustust.

Mürgistusteabekeskuse infoliinilt 16662 saab mürgistuse või selle kahtluse korral kiiret ja asjatundlikku nõu nii kemikaale või ravimeid valesti kasutanu kui ka mürgistusjuhtumiga seotud väljakutsele sõitev kiirabitöötaja ning mürgistusjuhtumi lahendamiseks vajalikke ravijuhiseid sooviv tervishoiutöötaja.

Granaatõun (Punica granatum L.) on pikaealine viljapuu, mida inimkond on kasvatanud aastasadu. Pärineb ta Lähis-Idast, kuid on n-ö kodustatud ning kasvab troopilistes ja subtroopilistes piirkondades nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas, muu hulgas Mehhikos. Taim on kohanenud erinevate kliima- ja mullatingimustega, taludes hästi ka põuda.

Süvaveenitromboos (SVT) ja kopsuarteri trombemboolia (KATE) on venoosse trombemboolia (VTE) kaks erinevat avaldusvormi, millel on ühesugused riskifaktorid ning tekkemehhanismid. Sisuliselt on tegemist
sama haigusega, sümptomid sõltuvad eelkõige tromboosi lokalisatsioonist.

Üldkolesterool on lipoproteiinide (valkude ja lipiidide ühend) koostises oleva kolesterooli koguhulk, koosnedes eri tihedusega lipoproteiinidest (nn halb kolesterool ehk LDL-kolesterool ja nn hea kolesterool ehk HDL-kolesterool jt).

Apteek on tavaliselt esimene koht, kuhu eri tüüpi haavade puhul abi saamiseks pöördutakse. Sellepärast on proviisoril ja farmatseudil oluline teada, kuidas haavad paranevad ning mis tüüpi haavaravi paranemise soodustamiseks kasutada.