Apteek täna

Tervishoius on viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud mitmeid olulisi muudatusi ja arenguid, mis on märkimisväärselt lihtsustanud tervishoiuvaldkonna spetsialistide tööd, edendanud osutatava terviseabi kvaliteeti ning aidanud ka abivajajatel saada teadlikumaks ning panustada rohkem oma tervisesse. Seejuures võib eraldi välja tuua näiteks digiretsepti arenduse, patsiendiportaali loomise ja mitmete otsusetugede kasutuselevõtu.

Artikkel annab ülevaate ebaseaduslike uimastite ehk narkootikumide tarvitamise peamistest põhjustest, enim levinud ainetest Eestis ning toob välja, kuidas apteegid uimastite tarvitajatele ja nende lähedastele toeks saavad olla.

Kuidas mõjutab praktikant apteekrite tööd, kas see on ainult lisakohustus või hoopis hea võimalus
apteegile arenguks ja apteekrile nii õpetamiseks kui õppimiseks?

Naiseks olemine pakub elus mitmeid tähenduslikke sündmusi ja loodetavasti on enamik neist rõõmustavad. Kaks neist on bioloogiliselt ette määratud ning toimuvad alati ja vääramatult: need on puberteet ja menopaus.

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, millele on iseloomulik nahakuivus, sügelus, eksematoossed nahakolded tüüpilistes piirkondades ning ägenemiste ja remissioonidega kulg.

Kõrvavaigu tootmine on väliskuulmekäigu normaalne ülesanne. Normaalselt puhastab kõrv end ise, kuid vaik tuleb eemaldada, kui sellega on seotud sümptomid, näiteks kuulmislangus, sügelus, valu, tinnitus, samuti siis, kui vaik takistab väliskuulmekäigu või kuulmekile objektiivset hindamist.

Apteegis on aastaringi vaja nõustada patsiente haavaravi teemal ja just eriti suvisel perioodil tuleb seda kriimustuste, lõikehaavade, villide, põletuste või marrastuste tõttu kõige rohkem ette.

Diabeet on krooniline metaboolne haigus, mille puhul on patsiendi vere glükoosisisaldus tõusnud normaalsest kõrgemale. See on üle maailma kiiresti kasvav probleem, millel on sügavad sotsiaalsed, majanduslikud ja elanikkonna tervist mõjutavad tagajärjed. Pikaajaline ja ravimata diabeet võib viia näiteks südame, veresoonte, silmade, neerude ja närvide kahjustuseni.

Tervishoius on viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud mitmeid olulisi muudatusi ja arenguid, mis on märkimisväärselt lihtsustanud tervishoiuvaldkonna spetsialistide tööd, edendanud osutatava terviseabi kvaliteeti ning aidanud ka abivajajatel saada teadlikumaks ning panustada rohkem oma tervisesse. Seejuures võib eraldi välja tuua näiteks digiretsepti arenduse, patsiendiportaali loomise ja mitmete otsusetugede kasutuselevõtu.

Ravimipoliitika on oluline osa laiemast tervishoiupoliitikast. Ravimite ratsionaalne kasutamine aitab kaasa patsiendi elukvaliteedi paranemisele ning vähendab koormust (sh rahalist) tervishoiusüsteemile. Tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitati 2023. aasta jaanuaris ravimipoliitika alusdokument „Ravimipoliitika 2030“.