Apteek täna

Süvaveenitromboos (SVT) ja kopsuarteri trombemboolia (KATE) on venoosse trombemboolia (VTE) kaks erinevat avaldusvormi, millel on ühesugused riskifaktorid ning tekkemehhanismid. Sisuliselt on tegemist
sama haigusega, sümptomid sõltuvad eelkõige tromboosi lokalisatsioonist.

Üldkolesterool on lipoproteiinide (valkude ja lipiidide ühend) koostises oleva kolesterooli koguhulk, koosnedes eri tihedusega lipoproteiinidest (nn halb kolesterool ehk LDL-kolesterool ja nn hea kolesterool ehk HDL-kolesterool jt).

Apteek on tavaliselt esimene koht, kuhu eri tüüpi haavade puhul abi saamiseks pöördutakse. Sellepärast on proviisoril ja farmatseudil oluline teada, kuidas haavad paranevad ning mis tüüpi haavaravi paranemise soodustamiseks kasutada.

Andmed üksi võivad meid sageli eksiteele viia ja seepärast selgitavad meie spetsialistid alati päringutele vastates, mida me nende andmete pealt näeme ning milliseid järeldusi saame teha, milliseid mitte. Üsna sagedased on juhud, kus andmetest loodetakse leida kinnitust oma veendumustele, aga numbrite taha vaadates seda sealt siiski ei paista.

1. detsembril 2023 jõustusid muudatused bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimite (anatoomilis-terapeutilis-keemilise klassifikatsiooni (ATC) rühmad N03AE, N05BA, N05CD, N05CF) väljakirjutamises.

Tervisesüsteemi arendamiseks on vaja teada, milline on süsteemi tervis, kuidas süsteem toimib, millised valdkonnad toimivad hästi, millistes süsteemi osades on kitsaskohti ja vajavad edasiarendamist ning seejuures toetudes tõenduspõhisele teabele.

Uni on fundamentaalselt vajalik nii inimese vaimse kui ka füüsilise tervise jaoks. Ebapiisava unega suureneb risk ülekaalulisuse,diabeedi, südamehaiguste ja depressiooni tekkeks. Melatoniinil on oluline roll ööpäevase rütmi ehk 24-tunnise sisemise kella ajastamises ja inimese une-ärkveloleku tsükli reguleerimises.

2023. aasta detsembris ilmus Ravimiametil raamat, mis annab ülevaate viimaste aastakümnete apteegistatistika trendidest Eestis. „Ravimiamet on kogunud ja analüüsinud andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis kolmkümmend aastat. Nii pikka aegrida on ette näidata üksikutel riikidel,“ nii juhatab raamatu „20 aastat apteegistatistikat Eestis“ sisse Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk.

Viirused on meie ümber alati eksisteerinud, kuid põhjalikumalt hakati neid uurima alles 19. sajandi lõpul. Tänaseks on loodud palju vaktsiine, mis tagavad meile kaitse mitmete haiguste vastu, mida just viirused ja bakterid põhjustavad.

Kui töötaja, organisatsiooni ja kolleegide ootused ei ole kooskõlas, siis on sellesse konflikt sisse kirjutatud. Sõnastamata ja läbi rääkimata ootused on tihti arusaamatuste ja konfliktide allikaks. Mida rohkem aega panustada ennetusse, seda vähem peab aega kulutama arusaamatuste ja suhete klaarimisse.