Apteek täna

Ravimite tarvitamine kasvab kogu maailmas ning regulaarselt manustatavate ravimite osakaal suureneb pidevalt. Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke.

Käesolev artikkel tutvustab proviisoritele sagedasemate hingamisja kuseteede infektsioonide diagnostikat ja ravijuhendit.

Seaduste muutmise eesmärk on integreerida apteekrid koos apteegiteenusega esmatasandi tervishoiusüsteemi. See tähendab, et apteekrid saaksid osutada mõningaid teenuseid, milleks praegu tuleb pöörduda perearstikeskusesse. Teenused, mida plaanitakse, on vaktsineerimine, sõeluuringu kodutestikomplektide väljastamine ja nõustamine, nikotiinitoodetest loobumise nõustamine ning ravimite koosmõjude hindamine.

Sotsiaalministeerium on astumas olulisi samme tervisepoliitika juhtimise tugevdamiseks – 1. oktoobril alustasid tööd uute nimede ja ülesannete jaotusega osakonnad ning teemapõhised poliitikajuhid. Ravimitega seotud teemade eestvedajaks saab tervishoiu korralduse osakonnast ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitikajuht.

Rinnaga toitmine on oluline nii vastsündinule kui ka emale. Rinnapiim on imikule parim toit, võimaldades optimaalse toitumise vastavalt imiku kasvavatele vajadustele, tagades eakohase kognitiivse ja neuroloogilise arengu, tugevdades immuunsust ning vähendades äkksurma riski, allergilisi ja ülitundlikkushaigusi ning 1. ja 2. tüüpi suhkurtõve esinemissagedust.

Parodontiit ehk periodontiit on parodondi ehk periodondi põletikuline haigus, mis tekib mikroobse katu ning sellest tingitud parodondi põletikuliste ja immunoloogiliste muutuste tagajärjel. Parodontiidi raskust mõjutavad paljud süsteemsed faktorid, sealhulgas hormonaalsed muutused, toitainete puudus, hematoloogilised haigused, ravimid, immuunstaatus ja vanus. On teada, et parodontiit on diabeedi tüsistus ning samas põhjustab ka ise diabeedi dekompensatsiooni.

Maks on selline organ, mis peaks ilma kõrvalise abita hakkama saama. Tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga on paljudel meist õnnestunud oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime.

Kokkuvõtlikult saab ravimite kasutamist käsitleda kahest vastandlikust aspektist: võrreldes invasiivsete meetoditega on tegemist inimese jaoks tunduvalt sobivama raviviisiga, mis on viimastel kümnenditel oluliselt pikendanud eluiga.

Alates 1. septembrist 2024 annavad Schengeni tunnistusi apteegid. Varem esitatud taotluste alusel tegi seda Ravimiamet. Schengeni tunnistust on vaja, kui narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid vajav inimene reisib Schengeni alas. Ülejäänud riikides narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimiseks ei ole Schengeni tunnistust vaja – seal peab Schengeni tunnistuse asemel olema kaasas retsepti koopia või arsti teatis, mis kinnitab, et ravim on välja kirjutatud ja vajalik.

Retseptiravimeid ostes on kõik küllap märganud, et tihti tuleb tabletikarbi eest välja käia vaid mõni euro, samas maksavad käsimüügist ostetavad nohurohud ja valuvaigistid, rääkimata vitamiinidest, tublisti rohkem.