Apteek täna

See, et meie rahvastik muutub järjest raskemaks, ei ole tõenäoliselt uudis enam kellegi jaoks. Samuti teame selle peamisi põhjuseid – muutunud toidulaud ja füüsiline aktiivsus. Mitte kunagi varem inimese kui liigi ajaloos ei ole olnud meil võimalik süüa nii tihti, palju ja erinevaid asju kui praegu.

Koolieelikud põevad sageli ning tihtipeale on apteeker vanematele esimeseks nõuandjaks. COVID-19 on kõik kaardid segi paisanud – tavalisi respiratoorseid viirusi põetakse varasemast vähem, tänavu talvel ei ole grippi ega RS-viirust.

Allergia mesilase või herilase mürgi vastu võib tabada kui välk selgest taevast – isegi, kui varasemate nõelamiste järel ei ole midagi juhtunud, võib ka täiskasvanul pärast järjekordset putukapistet üsna kiiresti eluohtlik seisund tekkida.

Akne on väga sage nahahaigus, esinedes teatud eluetapil ligikaudu 85% elanikkonnast. Kuna tegemist on kroonilise, oluliselt elukvaliteeti mõjutava haigusega, mis võib tüsistuda sekundaarsete pigmendilaikude ja armide tekkega, vajab akne järjepidevat ja pikaajalist ravi.

Efektiivne käitumisharjumuste juhtimine ja psühholoogiline heaolu on diabeetiku ravieesmärkide saavutamisel fundamentaalse tähtsusega. Diabeedi enesejuhtimise õpe ja tugi (DEÕT), meditsiiniline toitumisteraapia (MT), regulaarne füüsiline aktiivsus, suitsetamisest loobumise nõustamine (vajadusel) ja psühhosotsiaalne tugi on eesmärkide saavutamisel hädavajalikud.

Diabeedi levimus on võtnud pandeemilised mõõtmed. Maailma Terviseorganisatsiooni 2016. aasta andmetel on diabeedi näol tegemist järjest sagedamini esineva haigusega.

Esimesed märgid, et aset on leidnud midagi tavapärasest erinevat, hakkasid ilmnema 2020. aasta jaanuari alguses, kui teatati uue koroonaviiruse leiust. Uute viiruste avastamises ei ole iseenesest midagi ebatavalist. Meeleolu muutus süngemaks siis, kui Hiina asus ehitama Wuhani uusi haiglakomplekse hoolimata väikesest ametlikust nakatunute arvust.