Eesti Laborimeditsiin

Juba väiksena teadsin, et tahan olla teadlane, sest kuhu teadlaste laps ikka läheb kui mitte teadusesse?
Ka laborimeditsiini õppetooli inimesed kirjutasid mulle teadusdoktori kaitsmise puhul õnnitluskaardile –
teadus on mul geenides. Sinna jõudmine võttis aga rohkem aega kui tavaliselt, sest tee oli käänuline. Klassikalise teadussuuna asemel, nagu näiteks molekulaarbioloogia, jõudsin välja hoopis ebatraditsioonilisse rakendusteadusharusse, mida kutsutakse laborimeditsiiniks.

Lääne-Tallinna Keskhaigla laboratooriumi eelkäijaiks on terve hulk pikema või lühema ajalooga laboreid.

Vestleme Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori juhtivbionalüütiku Pille Meega, kes räägib oma õpingutest, karjäärist ning sellest, kuidas ta ennast laadib.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori juht Anu Tamm räägib, kuidas ta aastateks välismaale tööle sattus, mis paneb tema silmad särama ning millisena näeb ta laborimeditsiini tulevikku.

SARS-CoV-2 pandeemia hakkab tasapisi unustusehõlma vajuma, kuid paljude inimeste jaoks pole see võimalik, kuna nad on endiselt haiged. Lühiajaline ja kergete sümptomitega COVID-19 võib mõne jaoks olla pikaajaliste sümptomitega kulgeva haigusseisundi, nn pika COVID-19 algus. Seda sündroomi võib põdeda hinnanguliselt umbes 65 miljonit inimest maailmas.

Euroopa Liidu (EL) määrus 2017/746 reguleerib in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid
(IVDR). See on oluline õigusakt, mis mõjutab tervishoiuasutuste tegevust ja vastutust meditsiiniseadmete valdkonnas. Selle määruse täpne mõistmine ja rakendamine on oluline Eesti tervishoiusüsteemi jaoks, eriti seoses asutusesiseste (tervishoiuasutuses valmistatud) seadmetega.

Otsesed suukaudsed antikoagulandid (direct oral anticoagulant – DOAC) on kasutusel tromboembooliliste tüsistuste ennetamiseks ja raviks patsientidel, kellel esineb kodade virvendusarütmia ja/või venoosne tromboos.

Möödunud aasta 21. septembril alustati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna
Tervishoiu Kõrgkooli koostööprojektina Eestis esmakordselt verevõtutehnikute täiendõppega.
Õppe eesmärk oli valmistada ette verevõtukabinettidesse ja osakondadesse tööle asuvaid verevõtutehnikuid, kel on huvi ja soov järgida tervishoiule omast elukestva õppe printsiipi.

100 aastat tagasi toimus märgiline sündmus nii Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori kui kogu Eesti
laborimeditsiini jaoks – labor alustas tööd haigla eraldi struktuuriüksusena. Selle ajani tehti põhilisi
laboratoorseid uuringuid vaid haigla osakondades, spetsiifilisi laboriuuringuid aga haiglavälises
linnalaboratooriumis. 1923. aastast aga hakati keerukamaid laboriuuringuid tegema Tallinna Linna
Keskhaigla laborites. Täpset labori asutamise kuupäeva ei ole võimalik välja tuua.

SA Narva Haigla asub Eesti suuruselt kolmandas linnas – Narvas. Haigla vahetusse teeninduspiirkonda kuulub lisaks Narva linnale veel Narva-Jõesuu linn ja Sillamäe linn, kokku u 72 000 elanikku. Narva haigla laboratoorne osakond on tavapärane haiglalabor, mis pakub laboratoorse diagnostika teenust kogu
Ida-Virumaal. Usaldusväärsete tulemuste tagamiseks on kasutusel ajakohane aparatuur. Osakonna professionaalsete laborispetsialistide meeskond on alati valmis pakkuma kohandatud lahendusi, et olla kolleegidele head partnerid haiguste ravimisel ja diagnoosimisel.