Apteek täna

Kolmemõõtmeline ehk 3D-printimine on viimasel aastakümnel jõudnud
lugematutesse teadus-, tööstus- ja igapäevarakendustesse. Üha laiemat
kasutusvaldkonda nähakse sellel ka meditsiinis ja farmaatsias.

Eesti apteegiteenus on viimastel aastatel seisnud silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on mõjutanud nii teenuse sisulist arengut kui ka kvaliteeti.

OECD on andnud antimikroobse resistentsuse (antimicrobial resistance, AMR) olukorra ja prognoosi kohta Euroopa Liidus välja oma uuendatud seisukoha. AMR on nii Euroopa kui ka kogu maailma mõistes varitsev oht, milleni on jõutud antibiootikumide väärkasutuse, haiglate ebapiisava infektsioonikontrolli ja liigvähese ennetustöö koosmõjus.

Konkurentsiamet viis läbi konkurentsiolukorra analüüsi, et hinnata ravimite hindadele seatud piirmäärade regulatsiooni toimimist. Ameti hinnangul on kehtiv ravimite juurdehindluse süsteem puudulik ning selle järelevalve killustatud.

Alates 2019. aasta veebruarist on Eesti hulgimüüjatel, apteekritel ja haiglaapteekidel olnud kohustus kontrollida retseptiravimite ehtsust. 1. septembrist käivitus ravimite ehtsuse kontroll täies mahus. Muudatustest annavad ülevaate Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (REKS) juhatuse liige Raul Mill, Ravimiameti inspektsioonibüroo spetsialist Teet Eomäe, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse esimees Marko Urbala ja BENU frantsiisijuht Rainer Kaseväli.