Eesti Laborimeditsiin

Endiste Ida-Euroopa bloki riikide meditsiinilaborite üleminek nõukogude standarditelt ISO standarditele ei ole olnud kerge. Alguses püüdis iga riik välja töötada oma nõuded, kuid varsti saadi aru, et see ei ole sugugi lihtne.

Mõned aastad tagasi hakkas toonane Taani Zealandi Ülikooli haigla peaarst üle vaatama statistikat patsientide haiglas viibimise põhjuste ning kestuse kohta, eriti vanemaealiste isikute seas. Ta avastas, et 10% juhtudest veetsid patsiendid haiglas kõigest päeva, ning 50% juhtudest vaevas neid midagi, mida oleks saanud kindlasti ennetada või ravida kodus – nagu kuseteede infektsioonid, dehüdratatsioon, mitmesugused infektsioonid, kõhulahtisus jne.

Antibiootikumresistentsus (AMR) põhjustab infektsioonhaiguste allumatust ravile ning tingib kallimate reservravimite kasutamist ning ka muude ravikulude kasvu, olles kogu maailmas üheks oluliseks probleemiks meditsiinis ja ühiskonnas.

Haiglate võrgustumine on põhjustanud palju diskussiooni ja selleks puudub ühine tegevusplaan. Nii haiglate kui ka erialade lõikes on tegevuskavad ja tulemused üsna erinevad ning kindlasti on nendeks erisusteks ka omad põhjused.

Ajakirja Eesti Arst peatoimetaja Urmas Siigur jagab Laborimeditsiini ajakirjale huvitavaid seiku enda elust – õpingutest, teadustööst, Maarjamõisa Haigla laboriosakonna juhatamisest, Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisest ja juhtimisest ning paljust muustki.

Tartu Ülikooli Kliinikumi parima laborandi tiitliga pärjatud Mare Link asus veebruaris täiskohaga pensionipõlve nautima. Selle valguses on paslik heita pilk õpingutule, pikale laboris töötamise kogemusele ning rääkida olevikust ja tulevikust.

Juhendi eesmärk on analüütide verifitseerimistega seotud toimingute sätestamine meditsiinilaborites, et verifitseerimiste kavandamine, läbiviimine, tulemuste analüüsimine ning hindamine toimuksid nõuetekohaselt ja sarnastest põhimõtetest lähtudes.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on suur rahvastikupõhine haiguste geneetilise tausta selgitamisele suunatud prospektiivne teadusuuring, millesse on kaasatud juba ligikaudu 170 000 geenidoonorit. 2019. aasta lõpuks on liitunuid tõenäoliselt juba 200 000 inimest ning olemas on enam kui 150 000 geenidoonori geeniandmed.

2018. aastal avaldasid suurimad kardioloogiaseltsid uued juhised. Troponiine peetakse ägeda müokardiinfarkti diagnoosimisel üheks olulisemaks markeriks. See kätkeb endas märkimisväärseid nõudmisi kõigile, kes töötavad kliinilise keemia alal nii laborites kui ka diagnostikatööstuses.

Teise tüübi diabeeti haigestumise kasv on suur probleem üle maailma, aga ka meil Eestis. Seetõttu on parima ravi jaoks väga oluline, et haiguse avastamiseks oleks efektiivne abivahend.