Apteek täna

Oktoobri lõpus toimus Prantsusmaal Euroopa Liidu Farmaatsia Grupi – PGEU (Pharmaceutical Group of the European Union) konverents, kus Eesti apteeke esindas Eesti Proviisorapteekide Liidu nimel Ly Rootslane.

“Meie turg on väike ja see tähendab paraku, et liiga palju geneeriliste ravimite tootjaid siia konkureerima ei mahu.”

Astma on krooniline hingamisteede põletikuline haigusseisund, millele iseloomulikud tunnused on korduvate episoodidena vilistav hingamine, pingsus rindkeres, köha, õhupuudustunne ning taaspöörduv õhuvoolutakistus hingamisteedes.

„Elagu sa huvitaval ajal!“ ütleb väidetavalt idamaadest pärit needus. Novembris täitub kaks aastat käesolevas ajakirjas ilmunud pikemast käsitlusest ravimite kättesaadavuse teemal, kus ka ravimihulgimüüjatele anti tänuväärne võimalus mõtteid avaldada.

Ravimid aitavad ennetada haigusi, ravida akuutseid seisundeid ning toime tulla ka krooniliste haigustega. Farmakoteraapia on üks sagedasemaid raviviise, eriti eakatel.

Apteekrid puutuvad päevast päeva kokku väga erinevate terviseprobleemidega. Kõrgvererõhktõbi on kindlasti üks nendest, kuna see on väga sage probleem, esinedes kolmandikul elanikkonnast.

Maakuli degeneratsioon on vanemaealiste seas sage silmahaigus ning põhjustab tsentraalse nägemise, sealhulgas lugemisvõime kahjustumist. Haiguse kulgu on teatud määral võimalik pidurdada. Haiguse kuiva vormi progressiooni aeglustamiseks kasutatakse tõendatud toimega toidulisandeid. Märga vormi ravitakse tänapäeval edukalt silmasiseste süstidega.

Lapse sünd on kogu perele väga oluline sündmus. Emad ja isad kipuvad ikka muretsema, kas lapsega on kõik hästi, kas mõni terviseseisund on normaalne või vastupidi, tõsine haigus. Ja kasutusjuhendit ei ole vastsündinuga kaasa antud, seega tuleb vanemail endil palju avastada. Sünnitusjärgne meeleolumuutus on äsjasünnitanu puhul tavapärane, ja sel juhul kipuvad väikesed mured eriti kergesti paisuma.

Kindlasti ei pea leppima olukorraga, mil kuumahood või muud hädad teotahte ja elurõõmu viivad.

Aastaring on taas sealmaal, et päevad muutuvad lühikeseks ja päevavalgust napib. Koos päevavalguse kahanemisega kipub kaduma ka meie energia, reibas olek ja motivatsioon tavapäraselt tegutseda. Mis siis toimub inimese organismis kaamose aja saabumisel?